Külmadele ilmadele järgneb ikka soojalaine koos lörtsi ja vihmaga. See kõik on üpriski tavaline meie talveilm. Kuid paraku toob see kaasa libeduse ja suure kukkumiste ohu. Seetõttu on tähtis meenutada, mida meie ise saame libedaga kukkumiste vältimiseks ette võtta. Õnnetus teeb haiget, ohutus mitte...

• Eakad inimesed jätke ära hommikune turulkäimine, lükake see võimalusel edasi, kuni tänavad on koristatud/korrastatud. Parema tasakaalu säilitamiseks aitab kõndimine varbad väljapoole.
• Valige korraliku tallaga jalanõud, kõrge kontsaga kingad on nagu kargud jääväljal.
• Hoidke käed võimalikult keha lähedal, vältimaks kukkumist peopesadele. Kõige ohutumaks kukkumiseks peetakse maandumist küljele. NB! Eakamatel on sellise kukkumise korral ohuks reieluukaela murd.
• Hoiduge sõiduteest võimalikult kaugele, sest hooletu autojuht võib libedaga kõnniteele kalduda. Talvel on auto pidurdusteekond pikem.

Kui aga tõesti on libedus meilt jalad alt niitnud, siis on vaja tegutseda. Just nimelt kiire ja õige esmaabi aitab ära hoida vigastuse süvenemist või trauma krooniliseks hädaks muutumist. Esmaabi libedaga kukkumise korral:

• Võtke hetk aega olukorra hindamiseks! Katsuge tunnetada oma keha – kust on valus, kas pea käib ringi, nõrkust, kas tunnete oma jäsemeid.
• Pärast kukkumist turses kohale asetage alati KÜLMA (näiteks tänaval olles kasvõi lund või jääd, mujal aga külmakotte, külmaspreid, abi võib olla ka sügavkülmast võetud lihatükist – alati pange enda ihu ja külma asja vahele mingi riideese, otse nahale võib külm põhjustada nahakahjustuse).
• Ärge kasutage liigesesalve – nende toimemehhanism on suunatud põletikulise protsessi leevendamisele (värske trauma puhul ei ole tegemist mitte põletikuga, vaid traumast tingitud koeturse ja verevalumiga – esimesed päevad on külmaravi parim!).
• Ei tohi vigastatud kohta soojendada, see suurendab turset ja verevalumit.
• Viga saanud jäset, kui ei ole luumurdu tuleb hoida kõrgemal.

Turvalist liikumist!