58 200 202 ; E-post: info [ ät ] eldred.ee

Estonian English Finnish Russian

Abi ei vajata ainult jõuluajal

Jõulu ja aastavahetuse aegu saatis iga päev vilkuv teleekraan erinevaid telefoninumbreid, kuhu helistades saime teha head – toetada ja annetada neile, kellel erinevatel põhjustel on raskusi elus toime tulla. Nagu imekombel oli kaubanduskeskuste ette, parkimisplatsidele ja ka linnatänavatele ilmunud räbalates ja vaevatud nägudega seinale toetujaid ja maas istujaid, kes sirutasid topsikuid või kätt möödujate poole. Parklates sagisid ringi vilavate silmadega nooremad inimesed, joostes kord ühe, kord teise juurde ja paludes abi koju sõiduks või pakkudes imeodavalt müüa I-Phone-i või muid sarnaseid moevidinaid. Usun, et annetajatel oli hea tunda, et said olla abiks puudust kannatavatele ja abi vajavatele ligimestele. Nii mõnigi käsi poetas sente torbikusse ning paljud näpud valisid ekraanil kuvatavaid numbreid. Ja see on hea.

Kuid, kas siis Jõuluaeg on ainuke aeg, kus inimesed abi vajavad? Kas tegu on vaid hooajalise kampaaniaga? Kas muul ajal ei ole meie ümber neid, kes puuduses? Peale pühadesaginat kaovad numbrid ekraanilt, kerjused tänavalt ja „koju“ ruttajad parklatest. Mitte täielikult ja mitte kõik.


Kurb on aga tõdeda, et muul ajal ja ka pühadeajal jäetakse abistamata need, kes otse inimeste silme ees järsku abi vajavad. Mõtlen siinkohal neid, keda võime silmata tänaval lamamas, kahvatuna seinale toetumas või jõuetult ja kahvatu-higisena pargipingilt tuge otsimas. Usun, et enamus meist on näinud tänaval, bussipeatuses või muus avalikus kohas inimest, kes lamab ja ei liiguta, tõmbleb krampides või on verine. Kes meist on astunud juurde ja küsinud: „kas te vajate abi, mis teil mureks on?“

Ä rgem unustagem, et meie ümber on kogu aeg, mitte vaid pühade paiku inimesi, kes meie abi vajavad. Inimesi, keda püstijalal ja suvalisel hetkel ning kohas võib tabada terviserike, mille tõttu ta abi vajab. Kas me siis ei julge?, ei taha?, ei oska? või mingil muul põhjusel lisame sammu ja keerame pilgu mujale, kui näeme kedagi tänaval lamamas? Astuge ligi, küsige ja kui oskate ja saate, siis aidake! Juba vaid helistamisega 112-te ja väljaselgitatud õige info andmisega võite päästa inimese elu ja leevendada tema kannatusi. Ja need ei ole enam võrreldavad annetuste suurusega.
Olge rõõmsad, kui juurde astudes saate lamajalt vastuse, et temaga on kõik korras ja ta teie abi ei vaja. Kuid ärge minge mööda potentsiaalselt abi vajada võivast ligimesest. Hoolivus ligimese suhtes on see, millele peaksime uuel aastal rohkem tähelepanu pöörama, hoolivus igal päeval, tähelepanelikkus teiste suhtes.

Olge heategijad alati, mitte vaid pühadeajal! Miks ei võiks olla 2017 meie maal hoolivuse aasta?